Díli,15/10/2023 (MEDIA LABEH) – Prezidente Repúblika José Manuel Ramos Horta, fó pose ba Francisco Tilman Cepeda nu’udar Embasadór Timor-Leste ba Tailandia, no Rui Manuel Hanjam nu’udar Embasadór Timor-Leste Estadu Emiratos Árabes Unidos (UEA),Serimonia tomada de posse ne’e realiza iha palásiu prezidente Ai-tarak laran tersa feira,15/10/24
Nune’e liu-husi intervista Embaixador Reuni Tailandia Francisco Tilman Cepeda, agradese ba estado Timor-Leste nia konfiansa hodi delega nia nu’udar líder Diplomata mais ne’e nia bá Tailandia tanba Responsabilidade ne’e hanesan kostume ona, embaixadór ida hotu nia misaun ema seluk ba troka fali, nune’e labele husik misaun sira ne’e mamuk.
“Ha’u ba Tailandia embaixadór sesante remata ona nia misaun nia fila fali mai Timor, tanba ne’e ha’u ba atu retoma fila fali servisu hanesan xefe misaun iha Tailandia.Ha’u mós agradese ba mós ba konfiansa Prezidente Repúblika fó mai ha’u, Primeiru Ministru fó mai ha’u, nune’e mós Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun sai hanesan Embaixadór ba Reuni Tailandia Prióridade ne’e ita nia governu fiksu ona programa oi-oin ne’ebé ita hala’o ho Tailandia iha ita nia kooperasaun, hanesan iha Tailandia iha ajensia ida mak durante ne’e suporta ita maka’as, ema bolu Tailandia Internasionál coorporation ajensia sira halo kooperasaun maka’as ho ita no fó oportunidade barak ba ita atu dezenvolve ita nia área kooperasaun iha ámbitu oi-oin, hanesan treinu diplomátiku, treinu ba ministériu sira hanesan turizmu, agrikultura, saúde ida ne’e la’o kleur ona, ita espera katak ho nomeiasaun ha’u nian ne’e, ha’u sei buka explora tan área saida mak presiza ita atu hatama ba iha kooperasaun nune’e sasan ne’ebé la’o ona se bele ita halo la’o di’ak liu tan, karik bele aumenta tan kooperasaun sira seluk ne’ebé seidauk tama iha akordu ne’ebé iha” nia hateten
Iha fatin hanesan Rui Manuel Hanjam nu’udar Embasadór Timor-Leste ba Estadu Emiratos Árabes Unidos (UEA) hato’o agradese ba povu no Estado TL ne’ebé nomea nia nu’udar Embasadór ba UEA,
“Ha’u hanesan nomeiasaun primeiravez sai Embaixadór ba Emiratos Árabes Unidos ninian, ha’u hanoin ne’e hanesan Embaixada foun iha prióridade ne’ebé ita presiza haree, mais emprimeiru lugár ha’u mós hakarak agradese ba Prezidente Repúblika ne’ebé fó konfiansa mai ha’u, mós ba Primeiru Ministru no mós Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun ho mós entidade hotu-hotu atu ha’u bele sai hanesan Embaixadór iha fatin Emiratos Árabes Unidos”
Líder ne’e Hatutan Árabes Unidos hanesan pais kresimentu ekonomia ne’ebé depende ba mina no gás tanba ne’e nia parte sei tau importánsia ba kapasitasaun rekursu humanu ba dezenvolvimentu pais Timor-Leste nian ba future.
“Ita hotu-hotu hatene Emiratos Árabes Unidos ne’e hanesan país ida ne’ebé kompostu husi estadu hitu, depois sira entermus sira nia kreximentu ekonómia depende ba minarai, ho gás no sira komesa halo diversifikasaun ba ekonómia, atu la’ós depende de’it ba mina ho gás maibé sira mós halo alternativu sira seluk atu bele sustenta husi parte ne’ebé halo parte husi mina ho gás ninian Tanba ne’e mak ha’u hanoin ha’u nia prióridade importante ha’u sei konsulta ho entidade hotu-hotu, mais ita haree ba prióridade ne’ebé liga liu ba Plan Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál, tanba se ita haree kona-ba mina nian ita haree ita nia rekursu umanus ne’ebé sei futuru ita sei loke hanesan politekniku enjeñaria iha Suai ninian ne’ebé fokus ba mina, ita haree to’ok sira nia kapasitasaun rekursu umanu iha área ne’e” nia hatutan
Nia salienta,Depois entermus diversifikasaun ekonómia ita haree mós hanesan investimentu ne’ebé fokus liu fábrika ho buat sira ne’ebé ita haree katak iha Tailandia avansadu tebe-tebes, depois ita mós haree kapasitasaun rekursu umanu ba jestaun liu-liu ita iha Timor aban bainrua karik ita iha aeroportu iha Abudabhi, depois sidade ida tuir fali mai mak Dubai aeroportu ida ne’ebé bo’ot iha mundu ne’e, nia mak hanesan okupadu tebe-tebes, entermus jestaun ba aeroportu buat sira ne’e hotu ita presiza aprende husi sira nia esperiénsia.
“Iha mós posibilidade sira seluk ne’ebé ita bele haree tanba sira iha setór bankária, depois infraestrutura liu-liu, ita hatene sira avansadu tebe-tebes, tanba ne’e mak ha’u nia prezensa iha Tailandia, ha’u sei konsulta ho entidade hotu-hotu, molok ha’u aranka ba iha Tailandia atu bele haree, explora saida mak ita bele lori mai iha Timor, no sira mós bele mai halo investimentu iha Timor
Enkuantu Mandatu pratikamente tinan tolu Maibé kona-ba bainhira aranka ne’e agora sei hala’o hela prosesu preparasaun, maibé hanoin fulan ida ne’e nia laran, bainhira prosesu sira ne’e remata aranka ona” Remata.
Reportagen : Anibal Espirito Santo
