Díli 21/01/2025 (MEDIA LABEH)- Atu garante Kualidade ba Ai-han ne’ebe saudavel, obrigasaun tomak ba Ministeriu Agrikultura Peskas, Pekuaria no Florestal (MAPPF) tenki hadi’a iha sistema produtu agrikola sira hanesan peskas no agro-pekuario sira nune’e bele hamenus númeru hamlaha ki’ak no inklui mos númeru mal nutrisaun iha Rai laran.
Tanba ne’e ligadu ho situasaun aktual ida dau-daun ne’e maioria povu Agrikultura sira menus liu apoio husi parte governo nian atu kapasita sira nia konesimentu ne’ebe mak atu halo produsaun ba ai-han produtu lokal sira rai laran inklui mos ba peskador sira ne’ebe mak loron-loron hala’o sira nia aktividade ekonomia iha tasi laran.
Iha diskursu Ministru Agrikultura peskas pekuaria no floresta, (MAPPF) Marcos Da Crus hateten,ba iha parte rua iha manual estesaun agrikula ho Rezultadu peskiza ne’e importante tebes hodi halo dezemvolve ba iha sektor agrikula ba iha peskas e pekuariu no flóresta nian.
“Hanesan ita hotu hatene, ba sektor agrikultura ne’e ba oin ita dezenvolve no ita bele fornese ai- han ne’ebé barak ho kualidade no sustentavel hodi orienta ba iha Merkadu sira” katak MAPPF Marcos da crus ba jornalista sira iha salaun MAPPF Comoro Tersa (21/01/2025)
Governante ne’e afirma tan, tenki define didi’ak tipo ai-han sira ne’e no hadi’a prosesu hotu husi produsaun nian nune’e halo substansias ba kada ai-han ida-idak nia kualidade hafoin halo produsaun.
Tanba ne’e liu husi politika Ministeriu Agrikultura nian hakarak atu hasa’e kualidade produtu lokal nian, liu husi manual ne’ebe mak atu halo produsaun, nune’e bele apoio nafatin povu Agrikultura sira nia moris, hanesan temi ona iha Organizasaun Ai-han mundial nian ne’ebe superviziona husi Ministeriu Saude.
“atu to’o iha vizaun sira ne’e,ita tenki hadiak atu nunee ita bele fornese ai-han ne’ebé barak,ita tenki produs ai-han ne’ebé barak,no atu hetan ai-han ne’ebé di’ak saudavél, ita tenki buka meus ida atu nune’e oinsa ita bele komprendi no hatene katak ai-han ne’e iha nia kualidade atu bele hodi sustenta ba iha ita nia povu hodi la bele hamlaha,no labele hetan moras no sira tenki hetan saudavél”, dehan Mappf
Ministeriu Agrikultura mos iha orientasaun ne’ebe mak di’ak atu enkoraja ba povu Agrikultura sira, atu halo produsaun ba ai-han sira ne’ebe mak iha, barak ka oituan maibe tenki iha kualidade ne’ebe di’ak, nune’e bele halo negosiu iha rai laran nomos exporta ba iha rai liur, hafoin husi ne’e sira bele dezenvolve ona sira nia produtu hodi hetan osan ne’ebé barak bele atinzi sira nia mehi, luta ba moris di’ak nian.
“Ne’ebe atu atinzi ba iha buat sira ne’e hotu ita tenki hare dezemvolvimentu agrikultura ba oin ne’e tenki ho politika ida ne’ebé maka ho dezenvolvimentu agrikular organiku”,nia informa.
Iha fatin hanesan Direktor Nasional peskiza estatistika DNPE Cezar Jóse da Crus haktuir, ohin halo aprezentasaun iha parte rua kona ba iha validasaun no manual estesaun nian hodi hadi’a tan Artigu balun ne’ebe mak sei foka liu ba impaktu mudansa klimatika sira ne’ebe Mosu tuir dekada ne’ebe, iha Timor Leste tuir istoria ne’ebe mak eziste ona.
“Kona ba iha validasaun atu verifika katak ita nia manual estesaun nomos politika ne’ebé maka ita halao durante ita hetan estesaun nee maka ita atu hadiak tan Artigu balun ne’ebé maka atu hodi hare liu ba iha natureza timor leste ninian ho istoria ne’ebé maka ita hamosu iha durante ne’e” nia hakotu.
Reportajen: Anito Da Silva.
