Díli, 07/11/2024 (MEDI LABEH) – Soceity Petroleum Engineering Timor leste (SPE-TL ) hamutuk ho Ministeru petroleum no Rekursus Minerais (MPRM) hala’o lansamentu ofisial ba petroleum enginering hodi halibur rekursu importante sira liu-liu iha industria enginaria sira ne’ebe maka durante ne’e remata ona sira nia estudu iha universidade inklui mos Dosente hotu no menbru sosiedade tomak.
Tanba ne’e, objektivo husi lansamentu ofisial ba servisu ne’e hodi haburas di’ak liu tan rekursus sira ligadu ho petroleum engineria iha Timor-leste nian ba Mundo
Iha entrevista Ministru Petroleum no Rekursu Minerais (MPRM) Francisco Monteiro hateten, governu sempre apoiu nafatin inisiativa sira ne’ebe maka mai ho nia natureza professional rasik, hirak ne’e hotu governu konsidera hanesan rekursu ida ne’ebe fundametal tebes hodi hamutuk atu hare ba iha asuntu importante sira ne’ebe mak konfleksu iha area petroleum nian.
“Tanba asuntu konfleksu petroleum nunee mos bele sai hanesan fatin ka forum ida hodi bele halibur devate no deskusaun ba topiku sira neebe maka relevante ba iha industria ida nee,tanba industria nee konfleksu entau ida nee diak tebtebes para ita atu iha duni nia forum ida hanesan nee” katak MPRM Francisco Monteiro ba jornalista sira quinta feira ne’e iha salaun City 8 manleu dili 07/11/2024
Governante ne’e informa tan, kona-ba ba iha negosiasaun SPE ne’e la’o ho di’ak teb-tebes tanba Primeiru Ministru kai rala xanana gusmao aprezenta ona iha parlamentu nasional, iha sesaun debate orsamentu jeral ba tinan oin nian katak prosesu sira ne’ebe mak la’o hela, sei aslera lalais nune’e bele fokus ba iha dezenvolvimentu greeti-sangrais nian hodi dada kadoras mai iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan Presidenti Society Petroleum Engineering Timor-Leste (SPE-TL), Fernando da Silva hatutan,society petroleum engineering ,ne’e globalmente estabelese iha nasaun barak ona Maibe iha Timor foin mak bele estabelese organizasaun ne’e.
Hanesan agora dadauk nee iha atus ida haat nulu resin lima (145) nasaun,no nia menbru iha mundu hamutuk rihun atus ida sianulu pessoas, husi ema profesionais sira ho estudante sira neebe maka hola parte iha organizasaun ida nee.
Tanba hare ba esperiensia lubuk ida ne’ebe mak profesionais sira husi area enjinarian petroleum sira hetan durante tinan rua nulu ba kotuk lori Timor leste mos hola parte hotu iha Industria sira ne’ebe mak iha liu-liu iha sosiedade petroleum Enjinaria Timor-Leste nian tanba Timor mos iha setor industria ba petroleum.
“Iha Timor tinan ida nee ho kolega sira ami tur hamutuk hanoin katak ida nee importante tebes para atu bele estabelese mos soseidade ida nee iha Timor,tanba iha nee ita iha estudante sira neebe barak ,no Timor leste hola parte iha setor industria iha petrolefero nee boot teb-tebes ba ita, nomos ita tinan rua nulu ba kotuk nee ita iha esperensia lubuk ida no iha tinan ida nee ita halo kompleta tan ba iha tinan rua nulu” dehan Fernando
Nia Akresenta tan, hahu husi faze esplorasaun, deszenvolvimentu produsaun agora dadauk iha hela faze destaliamentu ba kampu,no industria lubuk ida maka hola parte no prezensa iha lisaun sira ho esperensia ne’ebe maka iha hodi kompleta ba malu,entaun SPE Timor leste sai hanesan forum no fasilitator ida atu bele fo oportunidade ba ema hotu hodi partilia nia Matenek sira, ho nia papel ne’ebe mak importante atu koneksaun ho Membru SPE sira no mos ba Membru sira iha Mundo, liu husi teknologia sira ne’ebe iha, liu husi evolusaun teknologia sira iha setor petroliferu nian” hakotu nia
Entertantu iha semenario ba eventu lansamentu ne’e hetan partisipa husi,Ministru petroleum rekursus minerais,presidenti ANP,CEO MRT,ist secretary Australia Ebassy,presidenti CEO timor Gap,SPE Regional,presidenti ANLA,Trade invest,country manager inklui dosente no estududante universidade sira.
Reportajen: Anito Da Silva
