Díli, 06/02/2025 MEDIA LABEH-Uniaun Estudante Universitáriu Munisípiu Ermera hamutuk ho Movimentu Foinsa’e Atsabe (UNEUMER –MOFA) realiza konferénsia imprensa Quinta Feira ne’e iha Jardin 5 de Maiu Kolmera Díli, ejiji ba governu da-sia ne’ebe lideradu husi Kai Rala Xanana Gusmao,atu tau atensaun ba kondisaun estrada ne’ebé liga, Ermera Antiga Letefoho, Hatulia no Atsabe ne’ebe grave tebes nune’e fó ameasas boot ba movimentasaun transportes publiku no privadu sira inklui movimentasaun komunidade sira asesu ba merkadu nasional.
Tanba ne’e, tuir Presidente Uniaun Estudante Univertariu Munisipiu Ermera(UNEUMER), Zaqueu Maia de Araujo Hateten, estrada iha munisipiu Ermera iha postu lima iha munisipiu ermera Dau-daun ne’e koondisaun aat, fo impaktu ba ekonomia família iha Ermera tanba transporte publiku ho privadu labele halo movimentasaun ho di’ak, nune’e Imapktu husi Estrada nia implikasaun mak sei aumentu numeru krize ekonomia familiar, tamba komunidade sira labele lori sira nia produtu ba merkadu nasional sira hodi hetan osan.
Tuir situasaun realidade ne’ebe, estudante orijinalidade sira husi munispiu ermera rasik sente katak, estrada dau-daun ne’esai hetak liu tan,iha postu lima ne’ebe mak pretense iha munisipiu ermera.
“ em feliz mente sai ida mak akontese iha munisipiu Ermera , kondisaun estrada sai grave teb-tebes ba povu maioria iha Munisipiu Ermera, no susar komunidade sira atu asesu ho di’ak tanba estrada la los ona dalan ba transporte publiku tantu privadu halo movimentasaun ikus nia efeitu hamate rendimentu ekonomia familiar nian iha munsipiu Ermera, basa realidade social ne’ebe akontese, ba komunidade sira iha postu lima hanesan, ermera antigun, lete-foho, hatulia a, hatulia b,no atsabe” katak, lider uneumer Zaqueo Maia de araujo iha komferensia imprensa ne’ebe realiza iha jardim 5 de maio kolmera dili quinta semana ne’e 06/02/2025.
Biban ne’e mos, Movimentu Foin Sa’e husi Atsabe(MOFA) Igitro dos Santos, hakle’an tan sobre beleza natural no relijiozu ne’ebe nakonu ihaMunisipiu Ermera rasik, enkuantu beleza hirak ne’e mak sei atrai turista sira atu hakat mai hodi sente maibe estrada ermera nian la fo fatin atu vizitantes sira hodi hakat.
Preokupasaun habitantes munsipiu ermera nian mak estrada, tanba estrada mak sai hanesan factor determinante ba rendimentu ekonomia familiar nian, liu husi aktividades negosiasaun, liga ba asesu merkadu ida rezional tantu mos nasional.
Bazeia ba potensialidade ne’ebe ermera iha mak, kafe, hanesan rikusoin segundu husi mina rai iha timor leste, turizmu reliziozu iha postu lete-foho, turizmu relijiozu nain feto peregrina da huluk iha timor-leste ne’ebe lokaliza iha postu hatulia B, bee manas lokalija iha postu hatulia A, inklui helik fatin asu wa’in saudozu komanante supremo Nino konis Santana nian iha suku mertutu postu ermera antigun, Fatin importante sira ne’e lolos ukun na’in sira, tenki dezenvolve nune’e fo importansia ba sidadun sira iha rai laran mos rai liur atu vizita, nune’e bele benefisia duni ba fatin hirak ne’e
“munisipiu ermera iha fatin potensial barak maibe tanba ho kondisaun Estrada ne’ebe att difikulta ba turista iha rai laran no mos rai liur atu bele vijita fatin refere”.
Iha sorin seluk kondisaun, minimiza vizitante sira husi munisipiu seluk no mos ema estranjeiru sira atu vizita turizmu relijiozu kristu liurai (postu letefoho, bee, manas postu hatulia A, bee mean identidade munisipiu ermera, kafe inan identidade ermera , iha suku fatu bessi postu hatulia B, Turismo relijioju nain feto peregrine, abrigu rezistensia saudozu nino konis Santana , suku mertutu postu ermera antiga, no selu-seluk tan, turismu ne’e abandona tanba la hetan benefisiu husi ema seluk, no komunidade sira mos la hetan benefisiu husi ne’eba tanba kondisaun Estrada ne’ebe la permite atu atria turista sira” tenik agrito husi mofa
Liuhusi konferensia imprensa ne’e jerasaun kontinuador munisipiu ermera lamenta tebes ho aktu husi ukun na’in sira nian ne’ebe hato’o ba povu ermera atu hadi’a estrada postu administrativu lima iha munisipiu ermera liu husi periodu kampana eleitoral nian maibe, to’o agora seidauk realiza nia komprimisiu polítika sira ne’e.
Reportajen : Manuela Moniz & Pedrito do Santos

