Díli, 03/07/2024 LABEH-Konséllu Asesória Internasionál Volutariu nain 7 ne’ebé hetan fiar husi governu Timor-Leste hala’o diálogu ho sobrevivente konflitu sira kona-ba progresu servisu ne’ebé antes ne’e Centru Nasionál Chega institutu Públiku,(CNC,I.P) nian no rekomendasaun saida maka CNC kontinua hadia ba futuru.
“Ohin ita halo enkontru ho sebrevivente sira husi konflitu nian atu rona direitamente husi vitima sira kona-ba saida maka Centru nasionál Chega halo no saida maka vitima sira nia hanoin tenke hadia di’ak liu tan nune’e membru konsellu asesoria internasionál sira bele halo rekomenda mai CNC no konsellu administrasaun no orgaun diretiva sira oinsá maka bele responde ba kestaun saida maka vitima sira hato’o, ida ne’e maka objetivu husi enkontru ohin loron”Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Maria Fernandes relata asunto ne’e ba jornalista sira iha Edifisiu komarka antigu Balide Dili,03/07.
Ezekutivu dehan, konsellu asesória internasionál sira, sengunda ne’e hala’o enkontru ho Ministru asunto parlamentár hodi rona opiniaun sira nune’e ohin kontinua enkontru ho vitima sobrevivente sira hodi rona vitima sira nia hanoin.
Nia salienta membru Asesória internasionál hamutuk nain sia ne’ebé maka hetan fiar husi governu Timor-Leste, maibé nain rua maka iha tinan ida ne’e la partisipa, husi kategória tolu hanesan, luta defende Timor Leste nia ukun an, Asesória hirak ne’e nu’udar peritu akademia,inklui sira iha kooperasaun boot iha mundu.
“Membru konséllu nain 9 ne’e nomeasaun husi primeiru Ministru, mai husi kategória rua, ida sira ne’ebé maka luta depois Timor ukun an, sira halo movimentu hodi apoiu ita nia ukun rasik an, segundu sira ema ne’ebé maka peritus iha mundu akademia. Terseiru sira iha redi boot la’ós iha sei sira nia rain maibé iha mós rai sira seluk, entaun ida ne’e bele tulun Centru Chega hodi halo servisu barak iha rai li’ur”
Entretantu Konséllu asesória internasionál hirak ne’e hetan nomeasaun husi primeiru Ministru ho servisu gratuitu ba mandatu tinan tolu, husi nasaun sira maka hanesan. , Indonézia,Malezya,kambodia,Filipina, Portugál,kanada,Áfrika do sul, Japaun,
Enkuantu Iha fatin hanesan vitima sobrevivente Agapitu Da Conseicão Mendonça husi Munisípiu Aileu, rekomenda ba estadu atu tau matan ba vitima sira seluk tanba konta ho sira maka ohin loron Timor-Leste hetan nia independensia
“Ba ami ema ne’ebé maka sofrementu ba funu ida ne’e hakarak ka lakohi estadu tenke rekoiñese, tanba ho sira maka ohin loron ita foin ukun an”
Entretantu partisipa iha dialogu ho tema “violasaun direitos humanus no preparasaun ba vitima sira” maioria husi sobrevivente feto. Remata
Reportajen : Anibal Espírito Santo
