Thursday, May 9, 2024
HomeNEWSJF Konsidera MS Inkapasidade Ba Jestaun

JF Konsidera MS Inkapasidade Ba Jestaun

Díli-17/01/2024(LABEH)- Juventude, Frente Revolusionáriu Do Timor-Leste Independente FRETILIN (JF) nuˈudar organizasaun masa partidu FRETILIN nian haktuir, iha Konstituisaun Republika Demokrátika Timor-Leste iha artigu 57 kona-ba Saúde alinea A katak, “Estadu hatene katak, ema hotu iha direitu ba saúde, asistensia médika sanitaria no mos dever atu defende no promove direitu neˈe”, maibe desde ukun an, problema iha Timor-Leste neˈebe  sempre bolu públiku nia atensaun maka problema sistema saúde neˈe rasik.

“Ami husi Juventude FRETILIN, husu ba Primeiru Ministru no membru Governu hotu-hotu liu-liu Minísteriu Saúde (MS) atu labele halimar ho povu nia destinu, sim ema hotu sei mate maibe labele mate, tanba la iha ai-moruk. Ami konsidera Ministra Saúde la iha kapasidade jestaun no ikus mai hamosu krize de saúde ba Povo tomak no oho neineik povo, tanba la iha ai-moruk tan deit inkapasidade jestaun husi ministra saúde rasik,” Portavoz Juvelino dehan liu husi Konferensia Imprensa  neˈebe halaˈo iha CCF, Komoro, Kuarta, 17/01/2024.

Komisariu Polítika Nasional JF, Juvelino A. Fernandes hatete, ida ne’ebé la’ós tanba de’it insidensia númeru moras ne’ebé kada loron aumenta barak ba bebeik no kontinua rezulta númeru mate sae ba bebeik, buat seluk mak maiora família barak mak iha esperiénsia ho problema sistema saúde no atendimentu sira iha Timor-Leste.

Buat seluk ne’ebé akontese kada tinan pasiente barak mak halo tratamentu iha rai liur razaun fundamentu tanba fasilidade saúde seidauk sufisiente atu fó atendimentu ba moras ne’ebé komplexu no komplikadu ne’ebé infrenta kada ema ida-idak, la to’o de’it menus fasilidade, maibé atendimentu públiku ida birokratiku tebes no difikulta ema barak atu asesu ba atendimentu ida fasíl no lais liu.

Husi kestaun sira mak temi iha leten, hafoin de forma no instala Governo da IX, ne’ebé lideradu husi Kairala Xanana Gusmao nu’udar Primeiru Ministru (PM), ema hotu-hotu hanoin katak, problema hirak ne’e bele hetan solusaun no ho lalais no di’ak, liu-liu kualidade atendimentu saúde iha Timor-Leste sai efektivu no di’ak liu tan iha Timor-Leste.

Nia aumenta, esperansa ida ne’e sai bo’ot liu tan tanba fatór rua, ida maka maioria partidu hirak ne’ebé konstitui Guverno da IX, hotu-hotu iha ajenda klaru kona-ba Sistema no serbisu saúde iha Timor-Leste, iha sira nia kampañia no kontaktu eleitoral, liu-liu Partidu CNRT kompromete ba Povo atu Dezenvolve serbisu saúde ida ne’ebé kualidade no inkluzivu no Partidu Demokrátiku hatete “Dezenvolve Seitor Saúde, hadi’a HNGV no ospitál Munisípiu Sira”, la naton ho promete hirak ne’e de’it.

Governo da IX ne’ebé Xefia husi Primeiru Ministru, Governu IX designa postu Vice Ministru Saúde ida ne’ebé mai kedas ho nia serbisu no responsablidade espesifiku ba operasionalizasaun dos Hospitais, maibé sa mak akontese? buat hirak ne’ebé akontese do’ok tebes husi espetativa povo nian mak iha.

“Fatór ida fali maka, buat hirak ne’e hotu akontese ami konsidera katak Ministra Saúde la iha kapasidade jestaun ida di’ak no tenke responsabliza tanba tuir ami nia observasaun ministra hahú ho hakat ida ne’ebé, ita haree hanesan desmantelamentu ba sistema saúde iha Ministeriu Saúde,” nia akresenta.

Tuir situasaun atuál daudaun iha HNGV ai-moruk kuaze 120 (atus-ida ruanulu) items resin mak la iha ou 20% hosi 454 items médikamentu la iha ka stock of out no konsumoveis atu apoiu tratamentu, no reajente hodi detekta moras balun la iha no tenki haruka fali ba iha klinika privadu ne’ebé selu ho montantes bo’ot tebes, hanesan mós sentru saúde sira seluk ne’ebé iha teritoriu Timor laran tomak.

Tuir informasaun ne’ebé hetan husi Institutu Nasional Farmasia no Produtu Mediku (INFPM) dadus husi 4 de Janeiru 2024 hatudu nesesidade ba ai-moruk iha rai laran hamutuk 1,482 no items ne’ebé agora daudaun iha hela ita nia liman hamutuk 982  sei falta tan items 500 mak presija koresponde 34% stock out.

“Ho nune’e Minísteriu Saúde responde ba falta ai-moruk sira ne’e ho nia inkapasidade tomak hodi dun fali kulpa ba VIlI Governu ho nune’e Juventude Fretilin Konsidera katak, Ministra Saúde Elia Amaral no IX Governu ne’ebé lideradu husi Primeiro Ministro (PM) Xanana Gusmão inkapasidade iha jestaun,” nia afirma.

Haree ba asaun sira mak temi iha leten, daudaun ne’e Sistema Saúde stagnadu no paralizadu iha Timor-Leste, atendimentu sira la’o la normál ai-moruk Out of Stock” liu-liu Ai-moruk Vital no esensial sira tuir loloos la bele falta iha stock, nune’e Ai-moruk Vital tipu 15 mak “Out of stock” no tipu 39 esensial mak agora falta no enfermeirus, medikus no parteira sira la hala’o funsaun iha sira nia knaar fatin, klinikas no postu saúde sira iha Munisípiu balun la halo ona atendimentu ba povu tanba sira nia kontratu termina ona.

“Ida ne’e sai problema bo’ot no konsidera nu’udar krizi saúde ba povo nia vida, Governo ida ne’e falla ona atu garante neseside báziku direitu ema nian liu-liu liga ba direitu ba saúde ne’ebé konsagra iha artigu 57 iha K-RDTL,”

Tanba situasaun sira mak temi iha leten JF husu Governu, atu foti medida imediatu hodi lalais rekruta fali pesoál saúde hirak ne’ebé kualifikadu hodi priense fatin sira ne’ebé sai mamuk, tanba diskontinuasaun kontratu ba profisionais saúde sira, nune’e bele normáliza hikas serbisu atendimentu públiku ba sidadaun sira, medida sira ne’e tenke inklui destituisaun no ka substituisaun ba ofisiál ne’ebé okupa kargu xefia kada diresaun no instituisaun autonoma sira.

“Foti medidas urujente hosi akizisaun ai-moruk no bens konsumaveis sira ne’ebé daudauk ne’e “out of stock” ne’ebé foin mak nomeia, maibé la iha kualifikasaun naton atu ezerse nia serbisu,” nia alerta.

Husu mós Governu halo revizaun ba tarefas serbisu entre Xefia Minísteriu Saúde nian, no atribui kompetensia loloos ba Vice Ministru ne’ebé responsabliza ba serbisu operasional hospitais sira.

“Husu PDHJ atu halo analiza ida di’ak, liu-liu haree husi perspektiva direitu ekonómiku, sosiál no kultural, atu bele identifika faktór hirak ne’ebé kontribui ba degradasaun iha direitu bazíku liu-liu realizasaun direitu ba saúde, no husu atu PDHJ bolu atensaun ba Governu hodi solusiona situasaun ida ne’e ho imediatu,” nia hakotu.

Reportagem: Ekipa Kobertura

RELATED ARTICLES

Most Popular

Recent Comments