Wednesday, May 22, 2024
HomeNEWSINSS-MSSI Implementa Pagamentu Pensaun Sosiál Faze Dahuluk Iha loron 18 fulan Marsu

INSS-MSSI Implementa Pagamentu Pensaun Sosiál Faze Dahuluk Iha loron 18 fulan Marsu

Díli,12/03/2024 (LABEH)- Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) hamutuk ho Ministeriu Solidariedade Sosial No Inkluzaun (MSSI) sei halo pagamentu pensaun sosial ba idozu sira iha tinan 2024 ba faze dahuluk sei okontese iha loron 18 fulan marsu iha territóriu nasionál

Ministra MSSI, Verónica Das Dores deklara, laloak pagamentu pensaun sosial katak, benefisiariu ho tinan 60 to`o 69, sei simu $60 kada fulan, no benefisiariu hamutuk 28,896. Benefisiariu ho tinan 70 to’o 79, sei simu $80 kada fulan, ho benefisiariu hamutuk 44,045, no mos benefisiariu ho tinan 80 ba leten, sei simu $100 kada fulan; ho benefisiariu hamutuk 15,978.

“Dadus benefisiariu ba pensaun sosial ferik katuas no ema ho defisiensia ne’ebe sei simu liu husi banku komersial sira iha timor-leste mak hanesan,  BNCTL, 97,139 benefisiariu, BNU 222 benefisiariu, BRI 226 benefisiariu, no Banku Mandiri 57 benefisiariu”. Dehan ministra MSSI Verónica Das Dores ba jornalista iha edifisiu MSSI caicoli, tersa 12/03/2024

Governate ne’e hatuta, total benefisiariu ne’ ebe simu pensaun social iha faze primeiru ba tinan 2024 hamutuk nain 97,644 benefisiariu iha terirotoriu nasional, ho nia orsamentu $ 22,141,674.00. Ne’ebé hosi total benefisiariu sira ne’e, kompostu hosi,  ema ho defisiensia nain 8,725  (9%) no 91 % idozu (88,919 pesoal)

Enkuantu pensaun social iha faze primeiru ba tinan 2024, benefisiariu ne’ebe iha konta bankaria liu husi atm hamutuk 15,249, no benefisiariu ne’ebe simu pagamentu ho konta bankaria direta hamutuk 82,395

“ Iha registrasaun foun ba benefisiariu iha 2024 hahu hosi janeiru to’o marsu hamutuk ema nain 1.406, no hosi total ida ne’e, benefisiarius ne’ebe registu iha banku hodi loke ona konta bankaria hamutuk 119, no benefisiarju ne’ebe seidauk loke konta bankaria hamutuk 1.287. Entaun liu husi oportunidade ida ne’e husu tulun ba autoriedade kompetente atu bele aviza ba benefesiariu sira ne’ebé seidauk iha konta bankaria hodi hakbesik an ba banku komersial sira ne’ebé eziste hodi loke konta bankaria hafoin banku halo pagamentu iha faze tuit mai” nia hatutan

Lalaok pagamento ba benefisiariu pensaun sosial ne’ebé utiliza kartaun atm bnctl ka utiliza banku seluk maka banku sei halo pagamentu fulan-fulan.

Governante ne’e informa, ba benefisiariu ne’ebé seidauk trata kartaun atm ka laiha posibilidade tamba distansia, pagamentu sei halao kada fulan 3, nune’e mós ba benefisiariu ne’ebé moras no labele desloka ba fatin pagamentu mak autoridade komunitaria sei alista, depois entrega ba servisu deskonsentrasaun inss no centru social municcipal hodi kordena ho bnctl ba pagamentu.

“Ne’ebé husu ba familia sira atu lalika lori benefisiariu sira ne’ebé ho kondisaun moras to’o fatin pagamentu, tamba banko bnctl ho inss komprimitidu sei to’o iha benefisiariu sira nia fatin atu halo pagamentu, hafoin pagamentu normal remata. Benefisiario ba pensaun sosial bele hili mos servisu bankariu elektróniku ne’ebé bnctl iha ho kustu ne’ebé estabelese husi regulamentu internu bnctl no banku komersial sira ne’ebé eziste iha timor leste, tanba ne’e ba benefisiario pensaun sosial ne’ebé mate (fila ona ba aman maromak), familia ne’ebé kuida bernefisiariu sei aprezenta  deklarasaun óbitu ne’ebé asina deklarasaun husi autoridade suku hodi aprezenta ba banku bnctl nian no tuir regulamentu internu bnctl”. Nia informa

Nia salienta, servisu deskonsentradu inss no centru sosial municipal iha munisipiu prontu atu atende bernefisiariu hotu, waiinhira presiza, ne’ebé husu kolaborasaun ba entidade sira hotu, liu liu autoriedade municipal, postu administrativu, suku no aldeia hodi fasilita ba prosesu pagamentu pensaun social to remata.

“Ami mos registu benefisiariu pensaun social sira ne’ebe iha deklarasaun  óbitu hosi autoridade kompetente hamutuk 651, kompostu hosi ema ho defisiensia 19, ferik no katuas 632, no ami aneksu mós detallu konaba dadus ne’ebe ohin mensiona”. Nia hakotu

Reportajem: Adão Da Costa

RELATED ARTICLES

Most Popular

Recent Comments